Eile oli meil kooskudumine ja tekkis järgmine arutelu. Mõni ütles, et alt üles on hea kududa sellepärast, et kaelust on kergem viimistleda. Mahakootud äär on parem, kui ülesloomisäär. Muidu aga ülevalt alla on mugavam. Muidugi on maitse asi ja igaüks koob, nagu ise heaks arvab. Lõppude lõpuks ei tee mittekuduja (kõrvalseisja) vahet, vaid näeb lõpptulemust. Siiski juhtusin tähelepanu parajasti seljas olnud jaki kraele, mis on igati korrektne. Seletasin, et ka ülevalt alla kududes võib olla nii, et kaelus lõpeb mahakudumisega (ja ei ole kogu kudumi algus). Kuidas nii? Võtmesõna on abilõngaga loomine. Vaatame nüüd seda pilti.
Yesterday we had our usual knitting together and the following question emerged. A knitter said that bottop up knitting is good because it is easier to do the neckline finishing. Bound-off neck opening looks better than cast-on edge. Otherwise top down is easier. Of course it is a matter of taste and everyone may knit as one wishes. All in all, for a non-knitter (observer) there is no difference, only the final result is that matters. Still I asked to have a look at the neckline of the cardigan I was wearing: the finishing of the neckline looked neat. I explained that also in top down knitting you can bind off the neck opening (and not start the whole garment from it). How so? Cast-on with waste yarn (provisional cast-on) is the key word. Let us have a look at this picture.
See on Aive raglaan. Ta testib selle sviitri õpetust (märtsi alguses saab avaldatud!) ja on pildistanud kõik töö etapid järjest. Suur tänu, Aive! Kes on viitsinud linki vaadata, teab, et sviiter on suure kraega. Krae on kootud aga kõige viimasena (või ütleme siis, kui kere on valmis; põhiline, et varrukad on eraldatud ning esi- ja seljatükk ühendatud, siis on ülaosa fikseeritud). Samahästi võib aga viimistleda ja jätta ilma kraeta (sellepärast on mudeli nimi Afterthought Raglan ehk tagantjärgi tarkus).
It is Aive's raglan. She is testing the pattern for this sweater (will be published in the beginning of March!) and has taken photos of every consecutive step. Thanks a lot, Aive! Those of you who care to follow the link know that the sweater has a large collar. But the collar was the last thing to knit (or, let us say, after the torso had been completed; the main thing you have separated the sleeves and joined the back and front piece, so the upper part is stabilized). It is completely possible that you don't want a collar and just apply finishing to the neck opening (this is why this model is called Afterthought Raglan).
Praegu on kootud juba niipalju.
As of now, this is how much has been done.
Niisiis, lõin abilõngaga, tegin esitükkidele mõned kasvatused, et kujundada kaelaava, siis ühendasin esitükid, luues jällegi abilõngaga vajalikud silmused. Pärast saab kohe tegutseda lahtiste silmustega: võtta seljatükist välja abilõng, panna silmused vardale, siduda töölõng, kududa läbi, üles korjata silmused, liikudes mööda esitükki, võta välja esitüki abilõng, silmused läbi kududa, jälle üles korjata ja töötada ringselt. Kui kraed ei soovi, siis nt paar ringi ripskude või soonik või mis iganes muu viimistlusviis sobib.
Therefore, I casted on with a waste yarn, made some front pieces increases to shape the neck opening, then joined the front pieces with a provisional cast on again by casting on the right number of stitches. Afterwards you can use the live stitches: remove the waste yarn from the back piece, put the stitches on the needle, attach the working yarn and work the stitches, pick up stitches along the front piece, then remove the waste yarn from the fornt piece and work the stithces, then pick up the remaining stitches and work in the round. If you do not want the big collar, work a couple of rounds in garter stich or in ribbing or apply whatever finishing technique you like.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar