Jälle otsast peale/Starting again

Huvitav, miks mõnikord juhtub nii, et teed proovilapi nagu kord ja kohus, niisutad, kui on vaja, arvutad välja vajalike silmade arvu jne ja pärast selgub, et oled kalkulatsiooniga mööda pannud. Ei tea, mis tegurit oled kahe silma vahele jätnud. Alustasin jakki alt üles, kudusin juba kere osa valmis ja siis tekkis kahtlus, et esitükid on väikevõitu. Loomulikult harutasin ja nüüd mõtlesin välja, et alustan ülevalt alla. Siis on kohe näha, kuidas on.
It is interesting why sometimes it happens so that you swatch as you are supposed to, make the swatch wet, if needed, and calculate the number of stitches etc and later it turns out that you are wrong in your calculation. I started the cardigan from bottom and knit the whole torso part and then I doubted whether the front parts are not too small. Of course I frogged what I had and decided to start top down. In that case you can see immediately how it goes.
Siin on mõned pildid. See on seljatükk, silmad loodud suvalise lõngaga, pärast võtan silmad üles ja koon esitükid.
Here are some pictures. This is how much I have of the back piece, started with a provisional cast on. Later I will pick up the stitches and make the front parts.



Muster meeldib mulle, tundub päris universaalne. Kujutan ette, et see sobiks nii jämedamale kui peenemale lõngale. Seda tüüpi mustreid nimetan pseudopalmikuteks, sest päris palmiku võttega, küll aga kaugemalt vaadates tekitab põimimise illusiooni.
I like the stitch pattern, it seems rather universally fitting. I believe it will look nice both with a thinner and a thicker yarn. I call this kind of stitch patterns "pseudo-cables" because technically it is not a cable but looking from afar you get this illusion of intertwining.