Veider pealkiri ühe kudumisblogi postitusele, kas pole? Aga võib-olla siiski mitte. Ikka ja jälle tundub mulle, et moedisain ja moeteooria üldiselt ei süvene eriti kudumisse (v.a. muidugi trikotaaži disainerid, aga nendelgi on enamasti tegemist masinkudumisega, mis on siiski midagi muud). Pange tähele, ma ei räägi praegu tavainimetest (neist, kes on igasugusest riietedisainist kauged ja üldse kõigist, kes ei koo). Mul oli päris veider lugeda, kuidas väga intelligentne, kultuuriteooria seisukohalt moodi käsitlev venekeelne moeanalüütik kirjutab teatud groteskse, kontseptuaalse kudumi tagamaade kohta, et kudumine seostub paratamatult koduse, armsa, hubase õhkkonnaga, seetõttu tekib tahtmine ironiseerida.
Isn't it a weird post title in a knitting blog? But maybe not. Again and again I feel that fashion design and fashion theory usually do not give a close look to knitting (with the exception of knitwear designers, of course, but they mostly deal with machine knitting, which is something different). I am stressing that I am not talking about general public (that is, those who are far from any clothes design and all those who do not knit). It was quite unimpressive to read how a most intelligent Russian-language fashion alanyst, who looks on fashion design through the prism of cultural theory, wrote about the context of some grotesque, conseptual knits something like this: knitting is inevitably associated with home, cosy and lovely atmosphere, that is why one is tempted to be ironic.
Jätame praegu ironiseerimise sinnapaika. Kudumine = hubane, kodune või, irnoiseerivalt öeldes, puha roosamanna? Miks inimesed koovad? Vastuseid on palju, kuna on palju erinevaid kudujaid (ajakirjast Fashion Theory sain näiteks lugeda artikli kuulsuste kudumisharrastusest, USA kontekstis: Parkins, Wendy (2004), Celebrity Knitting and the Temproality of Postmodernity; Fashion Theory 8 (4), 425-442); vastus sõltub ajastust (võib pikalt rääkida nõukogude ajast, kusjuures mitteametlikust moetööstusest, eraõmblejatest jms on kirjutatud uurimusi; Eesti kontekstis käsitöö oli nõukogude ajal mingil määral seotud rahvusliku identiteedi säilitamisega jms, see on muu teema). Nagu näete, pole teema mulle ükskõik. Seetõttu palusin kolmel heal kudumissõbral vastata järgmistele küsimustele: 1) Millega seostub Sul kudumine? Mis pildid vaimusilmas tekivad? 2) Miks Sa kood? Mida see Sulle annab?
Let us disregard irony for now. Knittin = cosy, homey or, ironically speaking, something overly sentimental? Why do people knit? There are many answers because there are many different kinds of knitters (recently I got to read in the Fashion Theory magazine about celebrity knitting, mostly in reference to USA: Parkins, Wendy (2004), Celebrity Knitting and the Temproality of Postmodernity; Fashion Theory 8 (4), 425-442); the answer depends also on time frames (one can say a lot about the Soviet era and, besides, there is literature on unofficial fashion industry, semi-legal private tailors etc; in Estonia under the Soviets crafts were to a certain extent linked to the preservation of ethnic identity etc, it is a separate topic). As you see, I am not indifferent towards the subject. This is why I have asked three good knitting friends to answer the following questions: 1) What associations does knitting have for you? What do you imagine when you think about knitting? 2) Why do you knit? What does it give to you?
Kuna postitus on juba üsna pikk, esitan praegu ühe vastuse, järgmistes postitustest aga räägime edasi. Pärast annan teada, mida ise mõtlen. Suvi vastus:1) Kudumine on oma idee vormimine silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks. Mul on idee, mis vahel on täiesti selge pilt sellest milline kudumist tuleb, aga vahel ainult üks detail mille ümber ehitan kudumi. 2) Kudumine pole mulle vist eriti kunagi olnud lihtsalt praktiline asi. See on pigem minu nö kunstitegemise moodus. Sellepärast mul võib olla kudumises ka pikki pause, kuna ma ei tee peaaegu midagi lihtsalt selle pärast, et on vaja, siis parem lähen ostan poest. No vahel teen tarbe pärast ka, aga mitte kuigi tihti.
Because this post is already rather long, I will present one answer and we will continue the topic in future posts. Finally, I will let you know what my view is. Suvi's reply: 1) Knitting is shaping one's own idea into something visible and palpable. I have ideas that sometimes are clear picture about the future knit and sometimes just a detail, on which I base my knit. 2) Knitting has probably never been a mere practical thing for me. It is rather my way of doing art, so to say. This is why I can have long pauses in knitting because I almost never do anything just because I have to; in that case I would rather buy a ready-made thing. Well, sometimes I do because of a need but not very often.
4 kommentaari:
Oi, kuidas mulle meeldib, et Sa sellise teema oled püstitanud! Olen isegi pidanud korduvalt vastama sarnasele küsimusele...
Jah, Mina koon ka peamiselt selleks, et lasta endast välja see loomis-loom. Enamasti koon teistele (lastele või kingituseks). Viimasel ajal ka endale, sest vaatan, et kuigi poes on palju imekauneid kudumeid, siis enamasti on need liiga sünteetikat täis. Ise tehes saan valida kõik ise - lõnga koostise, värvi, lõike jne.
1) Millega seostub Sul kudumine? Mis pildid vaimusilmas tekivad?
Mulle seostub kudumine väga kannatlike inimestega :)
2) Miks Sa kood? Mida see Sulle annab?
Mulle meeldib kudumine kui protsess, võimalus midagi ise teha ja luua ning valida. Kui olen mingi keerulise või aeganõudva kudumiga hakkama saanud, siis tunnen rahulolu saavutatust. Kindlasti ei koo selle pärast, et oma tehtu on odavam :)
1)when I think about knitting I think about stitich patterns..mostly lace...and different way to use them. I also think how to change lace patterns to get new ones and come up with a new patterns on my own.
2) knitting means and gives relaxation to me. For me knitting is my creative outlet. I let my imagination to run free :))
Postita kommentaar