Kui õpetan oma kudumismeetodeid, soovitan alati kaaluda, mida antud konstruktsioon lubab ja mis piiranguid seab. Mõni konstruktsioon on selline, et mustrite valikut ei piira (siis peab lähtuma sellest, mida lubab antud lõng). Mõni on aga selline, kus mustrite sobitamine oleks keeruline, nt kui peaks igas reas tegema kasvatusi. Mingi lihtne ja kitsas vertikaalne või horisontaalne muster sobiks. Selle konstruktsiooni ja selle modifikatsioonide puhul on olulised jooned: tekib väga selge vorm, mis on minu arust iseenesest ilus ja pole vaja seda üle koormata.
When I teach my knitting methods, I always advice to consider what a certain construction allows and what limitations it sets. Some constructions are such that the choice of stitch pattern is no constraint (in this case you have to consider the qualities of a given yarn). Yet some constructions are difficult for accomodating complicated stitch patterns, for instance, if you have increases in every row. Some simple and narrow vertical or horisontal patterns would be suitable. In this particular construction lines are most relevant: you get a very distinctive shape that is beautiful in itself and, in my view, should not be overloaded.
Nagu näha, õlal on väike ripsi riba.
As you can see, there is a little stripe of garter stitch on the shoulder.
Kuigi vardad kudumi allosas segavad ja pildi järgi ei saa aru tegelikust laiusest, on selge, et õlast allapoole on kahandatud. Kaenla alla ei ole silmuseid loodud.
Although the needles at the bottom prevent seeing the real width, it is clear that there are some decreases on the top. There are no additional stitches underarms.
Põhimõtteliselt saab lisada ka varrukad. Selle konstruktsiooniga saab üsna palju mängida ja võib-olla teen midagi sarnast mohäärist (ja siis kindlasti pika varrukaga).
In principle it is possible to add sleeves. You can play quite a lot with this consruction and I will probably do something similar from mohair (and naturally with long sleeves in that case).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar