Varrukate kudumine meeldib vähestele. Igatahes ei tunne ma ühtegi kudujat, kes ütleks, et koob neid hea meelega. Sellepärast otsustasin, et koon enne varrukad valmis ja siis hakkan mõtlema A-kujule. Kui vestihakatis (eelmises postituses) on valmis ja sobib selga, siis on üks kriitiline koht möödas. Varruka ülemine ots (ühenduskoht) on juba definitsiooni järgi kriitiline koht. Seega olles õnnelikult üle saanud ühest kriitilisest kohast, arvasin, et võib kohe mõlema varrukaga alustust teha. Siin on üldpilt: olemas on vestihakatis, mis on juba jakihakatiseks muutunud, kuna ühe varruka algus on olemas, nüüd jääb ainult edasi kududa ja kahandusi teha, ning teine varrukas on juba küünarnukist allapoole jõudnud.
Very few people like knitting sleeves. At least I don't know any knitter who would claim that knitting sleeves is a great fun. That is why I decided to knit the sleeves and think about A-shape afterwards. When you have a vest prototype (see previous post) that fits, one critical point has been overcome. The upper part of a sleeve (where it joins the torso part) is critical by definition. Thus, having overcome one critical point, I decided to start both sleeves at once. Here is a general view: the vest prototype has become a jacket prototype because there is a beginning of the one sleeve and all I have to do is to knit forward and to do decreases and the second sleeve is past elbow.
Ja nüüd tänase postituse peategelane ise:
Ülevalt alla kududes on ühenduskoht päris viisaka väljanägemisega.
7 kommentaari:
Mulle varrukate kudumine päris meeldib.
Näeb pehme ja mõnus välja, edu A-kuju tekitamisel! Ootan kohe huviga :)
Suvi, tänan! No näed, Sa oled siis esimene, muidu kõik tuttavad kiruvad:) Võib-olla Sul on mõni nõks? Jah, lõng on väga pehme, mõnus käes hoida. Loodan, et A-kuju või igatahes alt laienev osa hoiab kenasti. Muide, koon 5,5-ga, mitte 6-ga, tundub paras.
Ma koon magic loopiga, väga ruttu läheb sedasi. See ehk ongi ainuke nõks.
Kuulun kai sitten tässäkin asiassa vähemmistöön, sillä minä todella pidän hihojen neulomisesta. Hihojen neulominen on se mukavin osa puseron neulomisessa. Lisäyksiä ja kavennuksia, joten ei ole yksitoikkoista.
Ihanan pehmeän näköistä tuo lanka, mitä neulot.
Suvi, ka mina koon nii ja kiiruse üle ei kurda, mul on üks varrukas juba valmis ja teine umbes poolenisti kootud. Aga millegipärast ei ole nii huvitav:)
Päivi, kiitos! Selitin juuri Suvelle, että minullakin hihat edistyy nopeasti, mutta en tiedä, minkä takia ei ole hauskaa. Ehkä tässä tapauksessa on näin, koska koko takki on pelkästään sileää oikeaa ja hihojen neulomisen hetkeksi sitä on liian paljon:). Ehkä toinen juttu on sitten kun on joku kuvio. Lanka on oikein pehmeä ja sitä ei kuulu paljon.
Top down has always been like a great way to construction a sweater... And you're doing a great job, Anna! Congrats
Eliana, thanks, I am trying to do my best:)
Postita kommentaar