Täna hommikul märkasin kolleegi laual uut ajakirja Regina Käsitööd. Hakkasime kohe arutama. Tore, et on jälle üks käsitööajakiri juures.
Today in the morning I noticed the new magazine Regina Käsitööd (Regina's Handicraft) on my colleague's table. We started discussing it. It is nice that a new craft magazine has been added to what we already have.
Uuurisin lähemalt. Pidlid tundusid kuidagi tuttavad. Paistab, et tegemist on tõlgetega, ilmselt kõik või suurem osa on ilmunud välismaal. Ajakirja koduleht on valmimisel ja avatakse 15. märtsist. Ühte kirjandusteemalist Regina ajakirja olen juba näinud, seal on eesti ja soome autorite artikleid ja intervjuusid. Ju siis sama kontsern. Siin aga tundub, et käsitööajakiri on sajaprotsendiliselt vahendatud. Lõngadeks on SMC, Viking, Mark & Kattens, Regia jms tuntud firmad. Disainterite nimesid juures ei ole.
I gave it a closer look. The pictures appeared somewhat familiar. It seems that the patterns are translations, all of them or the majority of them has appeared abroad earlier. The homepage is under construction and will be ready by 15 March. I have already seen a literary magazine named Regina that contains articles and interviews from Estonian and Finnish authors. This must be the same publisher. However, the content of this magazine is probably entirely mediated. The yarns are SMC, Viking, Mark & Kattens, Regia and other known manufacturers. I could not find the designers names anywhere.
Ühelt poolt on hea, et on jälle uus ajakiri. Aga meil on juba üks tõlkeajakiri olemas, leedu Minu Käsitööd. Saadaval on
ka hulk välismaised ajakirju, Verena lausa kolmes keeles (saksa,
inglise, vene, kes mida tahab).Teiselt poolt tekib küsimus, kus võiksid eesti kudumisdisainerid oma töid avaldada. Paistab, et Käsitöö ja veel eesti naisteajakirjad, mis avaldavad mõne õpetuse igas numbris, ja ongi kõik. Käsitööl on ka soomekeelne variant, mis on tohutult oluline. Kas meie töid on vaja, kui turg täitub tõlkeajakirjadega? Muidugi Ravelry on ka, aga see on hoopis midagi muud. Selge, et Eestis on rahvast üldse vähe, aga siiski.
On one hand it is nice to have a new magazine. But we already have one magazine that is a complete translation from Lithuanian (Minu Käsitööd). Many foreign magazines are available, Verena can be purchased in three different languages (German, English, Russian, whatever you prefer). On the other hand, one may ask where Estonian designers would publish their works. It appears that there is only Käsitöö and some women's magazines that publish a couple of patterns in every issue and that is all. Käsitöö has a Finnish version as well, which is very important. But who needs our works if the market would be filled with translated magazines. Of course, there is Ravelry but this is something completely different. It is clear that the population of Estonia is very tiny, but still.
6 kommentaari:
Kui küsimusele vastata, et kas on omamaiseid disainereid ja ajakirju vaja, siis vastus on ühene. ON KÜLL! Eks neid tõlkeajakirju on ju nähtud ka, seesama Minu Käsitööd näiteks on vigadest kubisev üllitis. Meie temperamendile pisut küsitava väärtusega mudelid veel pealekauba. Aga ega maitse üle ei olegi vaja vaielda. Omamaine Käsitööd on ikkagi käsitööajakirjanduse tipp, vähemalt minu jaoks. Maret on ka tore, kui esimese numbri järgi otsustada. Nii et disaineritele hoogu tööle!
Minu teada, Verenat enam inglise keelsena välja ei anta ( info nende kodulehelt). Aga Minu käsitöö enam enamasti mu tähelepanu ei püüa. Seda uut ajakirja pole näinud ja kommenteerida ei oska.
Paraku ongi nii, et Eestis on väljundid väga väikesed ja siinsed disainerid peavad võimalusel avaldama oma töid mujal, aga omast kogemusest tean, et mujale jõuda polegi nii lihtne.
Veebruaris ilmus us ajakiri Maret, see oli küll puhtalt kodumaine ja oma tegijatega tehtud.
Ma küll ei arva, et Minu Käsitöö sellises (tõlke)kvaliteedis üldse mainimist väärikski. Viimasena hangitud mänguasjade erinumbris polnud mitte ühtegi õpetust, kus poleks vigu olnud. Samuti on minuarust üsna veider arvamus, et ühest suurusest piisab. Ajakirju ostavad sageli siiski algajamad kudujad/heegeldajad, kes ei oska mudeleid omale sobivaks kujundada ju.
Seega on ühele kvaliteetse sisuga tõlkeajakirjale minu arvates ikka ruumi ;)
Ilmselt on tõlkeajakirja tunduvalt odavam toota, sellepärast neid sünnib nagu seeni pärast vihma. Soomlastel on selleks Kauneimmat käsityöt ja ka Moda-ajakirjas on palju välismaiseid tõlkeid. Keeli mitteoskavale on sellised ajakirjad mugavad, juhised ikkagi omakeelsed, ise pean neid üsna mõttetuteks, neil puudub temaatika ja avaldatavad mudelid on võetud siit ja sealt, sageli nii igavalt tüüpilised, et ei saa aru, miks tegijad on sellised valinud. Õnneks eestlastel on Käsitöö, omanäoline ja teistest selgelt erinev ajakiri. Tõsi, olen kuulnud, et vanemad inimesed kritiseerivad selle liigset modernsust ja nooruslikkust, nende peale pole eriti mõeldud.
Postita kommentaar