neljapäev, 25. veebruar 2010

Uus algus/New beginning

Paistab, et olen nüüd tükk aega hõivatud tellimustega. Seekord on tütre tellimus. Eile näitasin proovilappe, ostustasime siis sellise mustri kasuks:
It appears that I am going to be busy with orders for some time. This time it is my daughter's order. Yesterday I showed the swatches and we opted for this stitch pattern:


Niipalju on mul kootud: 4 mustrikorda ja alustasin 5-ndat. Abilõngaga alustatud seljatükk. Varsti hakkan külgedelt kasvatama, siis võtan abilõnga välja, panen krae silmad haaknõelale oma aega ootama, hakkan esitükke kuduma ja mingil ajal samuti külgedelt kasvatama. Siis proovime selga ja vaatame, kas sobib. Kui sobib, siis ühendan ja siis on olemas vestihakatis, nagu ma seda nimetan.
I have knitted this much sofar: 4 pattern repeats and started the 5th. The back part with provisional cast on. Soon I will make some increases at the sides, then discard the waste yarn, put neck stitches aside on a pin and knit the front parts and make increases in the same manner. Then we'll try it on and see whether the size is right. If it is, I will join the parts and there will be a vest prototype as I call it.

Väga huvitav, et selline kampsuni kudumisviis ei ole väga levinud (võrreldes raglaani ja ümmarguse passega). Olen ise selle peale tulnud, teadmata, et mõned kudujad kasutavad seda päris edukalt. Vist seetõttu, et meetod pole millegipärast väga tuntud. Aga tahtmine õmblusi vältida on suur, samuti erinevate konstruktsioonide leiutamine-katsetamine on minu jaoks kudumise üks huvitavamaid osi. Meetod on suhteliselt lollikindel, sest esialgu on vaja vaid ühte mõõtu, nimelt õlast õlani. Edaspidine selgub kududes ja selga proovides.
It is rather interesting that this way of knitting a cardigan is not very spread (as compared to raglan and round yoke constructions). I have derived it myself, being completely unaware that some knitters have been using it quite sucessfully. Maybe because this method is not widely known. But my wish to avoid seams is strong, also inventing and trying all kind of construction is one of the most exiting aspects of knitting to me. The method is relatively error-proof because in the beginning you need to know only the distance from sholder to sholder. The rest is built up as you go.
Lõngast (Jil): olen selle lõngaga väga rahul. Vist on tekkinud uus lemmik! Kui saan tellimustega ühele poole, peaks hankima mõne mulle sobiva värvi ja midagi kuduma. Värvikaart on Jilil suhteliselt suur.
About the yarn (Jil): I am really pleased. Probably this is going to become another favourite! When I will have completed the orders, I would like to get another colour that fits me better. The colour chart is rather diverse.

5 kommentaari:

Kadri ütles ...

Isetegijas Malena oma blogis hoiatab, et must Jil andis värvi ja rikkus kogu kampsuni http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=20052&singlepost=68224

Anna ütles ...

Kadri, tänan hoiatamast! Antud juhul on tegemist valgega, nii et seda pahandust ei juhtu. Mustad ja sinised värvid olevat üldse sellised ohtlikud. Kui aga see on Jili üldine omadus, siis on kahju, sest kududa on väga mõnus.

mari ütles ...

minul pole oma samblarohelise jiliga küll kordagi sellist probleemi olnud. ehk on siis tõesti ainult ühe värvitooni viga?

Anna ütles ...

Mari, tänan. Ei tea, võib-olla värvitooni viga, võib-olla partii viga, kes teab. Igatahes olen antud juhul sellest murest prii:). Lõng on tõesti mõnus.

mari ütles ...

jah, värvivalik on lollikindel :) mulle meeldib muster ka.